Eesti
English По-русски Українською
Eesti ja Ukraina »

Eesti-Ukraina suhted


viimati uuendatud: 11.11.2018

Ukraina tunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 4. jaanuaril 1992. Eestit esindab Ukrainas suursaadik Gert Antsu. 13. septembril 2018 määras Ukraina president Petro Porošenko suursaadikuks Eestisse Mariana Betsa.

Eesti ja Ukraina suhted on head ning paljudes valdkondades tehakse tihedat koostööd. Ukraina on Eesti välispoliitika prioriteetseks riigiks ja Eesti toetab Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga. Ukraina on üheks Eesti arenguabi prioriteetsest sihtriigist. Humanitaarabi peamine eesmärk on 2014. aastal alanud konflikti raskete tagajärgede leevendamine.

Ukraina ja Eesti vahel toimub tihe koostöö nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka ametkondade tasandil. 2010. aastal alustas tööd valitsustevaheline komisjon, mille eesmärgiks on arutada kahepoolset koostööd majanduse, hariduse, tehnoloogia ja teaduse valdkonnas vastavalt 2008. aastal jõustunud kokkuleppele.

Viimastel aastatel on tihenenud parlamentide vaheline koostöö. Riigikogus on moodustatud Eesti-Ukraina parlamendirühm ja analoogne sõprusrühm tegutseb ka Ukraina parlamendis.

Olulisemad visiidid

Ukrainasse
oktoober2018 Riigikogu riigikaitsekomisjon
oktoober 2018 Riigikogu väliskomisjon
september 2018 president Kersti Kaljulaid
mai 2018 president Kersti Kaljulaid
september 2017 välisminister Sven Mikser
august 2017 kaitseminister Jüri Luik
aprill 2017 peaminister Jüri Ratas
märts 2017 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon
august 2016 kaitseminister Hannes Hanso
veebruar 2016 Riigikogu esimees Eiki Nestor
jaanuar 2016 peaminister Taavi Rõivas
detsember 2015 kaitseminister Hannes Hanso
detsember 2015 justiitsminister Urmas Reinsalu
mai 2015 Riigikogu esimees Eiki Nestor
aprill 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
aprill 2015 kaitseväe juhataja Riho Terras
veebruar 2015 peaminister Taavi Rõivas
jaanuar 2015 peaminister Taavi Rõivas ja välisminister Keit Pentus-Rosimannus
september 2014 president Toomas Hendrik Ilves
mai 2014 välisminister Urmas Paet
aprill 2013 peaminister Andrus Ansip
november 2012 välisminister Urmas Paet ja kultuuriminister Rein Lang
märts 2012 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
detsember 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
juuni 2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
juuni 2011 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
detsember 2010 välisminister Urmas Paet
mai 2009 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
mai 2008 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
jaanuar 2007 peaminister Andrus Ansip
detsember 2005 president Arnold Rüütel
september 2005 välisminister Urmas Paet
mai 2004 välisminister Kristiina Ojuland
september 2003 Riigikogu esimees Ene Ergma
oktoober 2002 president Arnold Rüütli riigivisiit
mai 2000 Riigikogu esimees Toomas Savi

Eestisse
oktoober 2017 asepeaminister ja majandusminister Stepan Kubiv
jaanuar 2017 president Petro Porošenko
november 2016 kindralstaabi ülem armeekindral Muženko
oktoober 2016 kaitseminister Stepan Poltorak
juuni 2016 välisminister Pavlo Klimkin
märts 2016 Euroopa integratsiooni aseministrite delegatsioon
oktoober 2015 majandusarengu ja kaubanduse minister Aivaras Abromavičius
oktoober 2013 Ukraina president Viktor Janukovitš
juuni 2012 Verhovna Rada esimees Volodymyr Lytvyn
oktoober 2011 välisminister Kostyantyn Gryschenko
veebruar 2011 asepeaminister Sergei Tigipko
oktoober 2010 peaminister Mykola Azarov
detsember 2006 president Viktor Juštšenko
oktoober 2006 välisminister Boris Tarasjuk
oktoober 2005 siseminister Juri Lutšenko
detsember 2002 Verhovna Rada esimees Volodymyr Lytvyn
mai 2002 välisminister Anatoliy Zlenko

Lepingud

Esimene Eesti ja Ukraina vaheline leping sõlmiti 25.11.1921. alates 1991. aastast on Ukraina ja Eesti vahel sõlmitud üle 20 valitsustevahelise lepingu, mis on kujundanud tugeva baasi kahepoolsete suhete edukaks arenguks. Siia lisanduvad mitmed kahepoolsed koostöölepped erinevate ametiasutuste vahel.

Majandussuhted

Kaubavahetus

2017. aastal oli Ukraina Eesti 22. kaubanduspartner. Riikide järjestuses oli ta ekspordi osas 25. kohal ja impordi saatjariikide pingereas 21. kohal. Mõistetavatel põhjustel mõjutab Ukraina siseolukord ja seni kestev konflikt Ukraina idaosass negatiivselt Eesti-Ukraina majandussidemeid ning kaubavahetuse dünaamikat.

2016. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Ukrainaga 141,4 miljonit eurot, millest eksport moodustas 50% ehk 71,4 mln ja import 69,9 mln eurot. Eksport suurenes aastaga 29% ja import 46%. Kaubavahetuse bilanss oli positiivne 7,4 mln eurot. Kaubavahetuses andis suurima ülejäägi kauplemine keemiatoodetega, suurima puudujäägi aga kaubavahetus metallide ja metalltoodetega.

2017. aastal kaubavahetuse kasv Ukrainaga jätkus. Kaubavahetuse kogukäive oli 169,5 mln eurot, millest moodustas eksport 75,3 mln (44%) ja import 94,2 mln eurot. Eksport suurenes 5% ja import 35%. Ekspordis olid kolm olulisemat kaubagruppi järgmised: 22% keemiatooted, 16% masinad ja seadmed ning 13% loomsed tooted. Impordist moodustasid 31% masinad ja seadmed, 24% metallid ja metalltooted.

Eesti - Ukraina kaubavahetus aastatel 2012-2017 (mln eurot)

Aasta Käive Eksport Import Saldo Osakaal
2012 315,6 118,5 197,0 -78,5 1,2%
2013 188,6 101,3 87,3 14,0 0,7%
2014 123,0 65,7 57,3 8,4 0,5%
2015 103,4 55,4 48,0 7,4 0,4%
2016 141,4 71,4 69,9 1,5 0,6%
2017 169,5 75,3 94,2 -18,9 0,6%

Allikas: Statistikaamet

Otseinvesteeringud

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2017 seisuga Eesti otseste välisinvesteeringute positsioon Ukrainas 228,7 miljonit eurot, mis moodustas kogu investeeringutest välisriikidesse 3,5%. Ukraina on Eesti investeeringute sihtriikide järjestuses 6. kohal.

Ukraina otseinvesteeringud Eestis olid 31.12.2017 seisuga 176,9 miljonit eurot, mis moodustas kogu investeeringutest 0,89% ja see annab 18. koha. 

Regioonidevaheline koostöö

Mitmed Eesti ja Ukraina regioonid on loonud ja loomas otsesuhteid, allkirjastades vastavaid koostöökokkuleppeid ning teostades vastastikuseid visiite. Mõningad näiteid koostöökontaktidest: Tallinn-Kiiev, Tallinn-Odessa, Tartu maakond ja Ivano-Frankivsk, Hiiu maakond ja Hersoni piirkond, Valga maakond ja Shatskyi rajoon.

Kultuuri- ja hariduskoostöö

Eesti-Ukraina suhted nii hariduse kui kultuuri vallas on olnud pika traditsiooniga, ulatudes juba XVIII sajandisse, kust pärinevad esimesed andmed Tartu Ülikoolis õppinud ukraina tudengite kohta. Eesti ja Ukraina ülikoolid järgivad seda traditsiooni ka tänapäeval. Kontaktid on taasloonud Tartu Ülikool ja Lvivi Ülikool, Eesti ja Ukraina Põllumajandusülikoolid, Tallinna Tehnika Ülikool ning Kiievi Polütehniline Ülikool (2002.a allkirjastati ülikoolidevaheline koostööleping), Eesti Diplomaatide Kool ja Ukraina Diplomaatiline Akadeemia (2003.a allkirjastasid rektorid Kavatsuste Memorandumi), Tallinna ja Kiievi pedagoogilised ülikoolid (2004.a – koostöö kokkulepe).

Eesti ja Ukraina on sõlminud ka mitmeid haridus- ja teaduskoostöö alaseid kokkuleppeid. 2012.a novembris uuendati kultuuriministeeriumide vahelist koostööprogrammi aastateks 2012-2016. 2016. aastal uuendatakse taas koostööprogrammi. 1996.a. veebruaris sõlmiti valitsustevaheline haridusdokumentide vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Samuti käib tihe koostöö kahe riigi haridusministeeriumite ja Teaduste Akadeemiate vahel.

Läbilõige kultuuriüritustest ja -sündmustest:

  • 25. veebruaril 2001 pandi Tartus Ukraina saatkonna algatusel üles mälestustahvel Ukraina poetess Lesya Ukrainkale.
  • 2003. aasta suurimaks kultuurisündmuseks oli Eesti-Ukraina ühispostmargi ilmumine, mida esitati üheaegselt nii Tallinnas kui Kiievis (ühispostmargi teemaks on muistne kaubatee mööda Soome lahte ja Dnepri jõge, nn “tee varjaagide juurest kreeklaste juurde”).
  • Septembris 2005 toimus Kiievis Arvo Pärdi 70. juubelile pühendatud kontsert. Eesti nukufilmid „Kaasasündinud kohustused“ ja „Lili“ võitsid Ukraina Kroki animafestivalil 2009. aastal kaks tähtsamat preemiat.
  • 2009. aasta detsembris toimus Kiievis ja Harkivis esimest korda Eesti filmide festival „Estfest“, kus Ukraina publik sai näha 5 täis- ja 5 lühifilmi, sealhulgas rohkelt auhindu võitnud „Klass“, „Sügisball“, „Mina olin siin“ ja animafilmid Lottest.
  • 2011. aasta märtsis toimus Arvo Pärdi autorikontsert Ukraina Filharmoonias, aprillis Heiki Mätliku kontserttuur ja meistriklassid Ukraina erinevates linnades, Lvivis ja Kiievis toimus novembris Eesti animafilmide festival.
  • Septembris 2011 tähistati Krimmi Eesti külade 150. aastapäeva ning püstitati mälestusmärk.
  • 2012 märtsis-aprillis korraldati Eesti rahvarõivaste näitus Ukraina Riiklikus Rahvakunstimuuseumis Kiievi Petšerski-Lavras ning mais oli sama näitus Krimmi Etnograafiamuuseumis Simferoopolis, märtsis linastusid mitmed Eesti filmid dokumentaalfilmide festivalil Docudays, aasta jooksul toimus mitmeid kontserte (Hortus Musicus, Svjata Vatra) ning maalikunstinäitusi (Jaan Elken, Maarit Murka).
  • 2013. aasta juunis toimus Kiievis Enzo Restagno poolt koostatud Arvo Pärdist kõneleva raamatu venekeelse tõlke esitlus ning esines vokaalansambel Vox Clamantis.
  • 2015. aasta jaanuaris toimus pidulik üritus ja kontsert Estonia klaveri üleandmise puhul Slovjanski kaunite kunstide koolile. Visiidil osales ka suursaadik Sulev Kannike. Klaveri hankimise kampaania korraldasid Rahvusooper Estonia, kultuuriministeeriumi, välisministeeriumi ja Ukraina saatkonna Eestis esindajad.
  • Veebruaris 2015 toimus Eesti ja Gruusia saatkonna ühine filmi Mandariinid esitlus Kiievi kinos. Osalesid UA ametkondade, diplomaatilise korpuse, Eesti sõbrad ja Ukrainas elavad eestlased.
  • Mais 2015 tähistamise üritustel Kiievis osales Eesti Kaitseväe orkester (37 inimest), mida juhtis kolonelleitnant Peeter Saan. Eesti esindajana osales paraadil ja kontserdil erukindral Johannes Kert.
  • 2015. aasta augustis esines folkansambel Svjata Vatra Ukrainas. Kontserdid toimusid 23.08. ökofestivalil Karpaatides, Ukraina iseseisvuspäeva kontserdil ning klubis „Divan“ Kiievis, välisukrainlaste noortejuhtide ülemaailmsel kokkutulekul Odessas ning Viljandi sõpruslinnas Ternopilis.
  • Märtsis 2016 avati Ukraina Rahvuslikus Kunstimuuseumis Põhja-Balti-Ukraina kunstnike ühisnäitus „Identity. Behind the Curtain of Uncertainty“. Kunstiprojekti idee sai alguse 2013.a. Eesti kunstnikest on näitusel esindatud Kristina Normani, Tanel Randeri ja Flo Kasearu teosed.

Ukrainlased Eestis ja eestlased Ukrainas

Eestis elab umbes 28 000 ukrainlast, mis on suuruselt teine rahvusvähemus Eestis. Suurim ja vanim ukrainlaste organisatsioon Eestis on Eesti Ukrainlaste Kongress oma suurepärase ruumidekompleksiga Tallinna vanalinnas (Ukraina Kultuurikeskus). Alates 1998. aasta novembrist on toimunud Eestis Ukraina kultuuripäevad. Eestis tegutseb ka Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik, mis registreeriti 1991. aastal.

Ukrainas elab eestlasi ligikaudseil andmeil 3 000. 1994.a. asutati Kiievis Ukraina Eesti Selts. 1998.a. juunis toimusid Krasnodarkas, eesti külas Krimmis Eesti Suvepäevad, mis on muutunud traditsioonilisteks. Septembris 2001 viidi läbi II Eesti Suvepäevad Ukrainas Krimmi läänerannikul Beregovoe asulas – esimeses eestlaste poolt asutatud külas. 2011. aasta septembris tähistati Krimmi eestlaste 150. aastapäeva. Aastatel 2002-2014 toimus Eestist suunatud õpetaja eestvedamisel.keeleõpe eesti lastele Aleksandrovka keskkoolis Krimmis.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Kiievis Puškinska tn 43B, Kiev 01901, Ukraina tel. (380 44) 590 07 80, e-mail: Embassy.kyiv@mfa.ee